Nagu kirjutasin eelmises postituses, siis seekordne “Sportland Magazine” pakkus mulle kirjutamislusti pikkadeks õhtutundideks. Selles postituses lahkan kolme artiklit, mis leidsid tee jalgpalli MM-i erilehekülgedele.
Kõige põnevam neist oli telefoni teel tehtud intervjuu pikaaegse jalgpallifänni Aivo Averiniga, kellega rääkisime sellest, mis viib teda Eesti koondise mänge vaatama, mis koondiseid ta suures jalgpallis fännab ning keda ennustab MM-i võitjaks.
2018. aasta on jalgpallifännide jaoks taas pidulik aasta, kuna Venemaal peetakse järjekordne MM-finaalturniir. Kuigi Eesti jalgpallikoondis suurturniiridele seni pole küündinud, siis ei jäta kohalikud jalgpallifännid õigel hetkel staadionile kogunemata ka sini-must-valge lipu alla. Fännirühmituse Jalgpallihaigla juhatuse liige Aivo Averin on üks nendest jalgpallifännidest, kes kogub Eesti koondise mängudelt endale emotsionaalseid laenguid ning naudib televiisori vahendusel ka suurvõistluste melu ja põnevust.
Lapsepõlves korvpalliusku
“Jalgpallihaiglaga olen ma seotud üsna algusaegadest saadik, mu liikmekaardi number on 18. Ma polnud päris asutajateringis, aga olin Tartu fännide üks eestvedajatest. Jalgpallihaigla asutati 2001 ja samal aastal toimus ka minu liitumine,” rääkis mees, kes Jalgpallihaigla liikmete nimistus kannab hüüdnime aiFo.
Vana-Vigalast pärit 38-aastane mees tegeles lapsena pigem korvpalliga. “Ega maal elades väga valida ei olnud, aga kossutiimi saime kokku ja “kuldse Kalevi” ajal sai Kuusmaad, Sokku, Pehkat, Kullamäed ja Saksakulmu fännatud. Indrek Rumma oli meie jaoks nö “oma Vigala poiss”, kuna ta õde elas Vigalas. Umbes 4. klassist hakkasin korvpallitrennis käima, ka klassivend Gerd Kanter oli meil pundis,” meenutas Averin oma lapsepõlve.
Fännikultuuriga tegi Averin samuti algust korvpalli vaadates, kui aktiivne kehalise kasvatuse õpetaja organiseeris 1980-ndate lõpus poistele reise Tallinnas asuvasse korvpallipühamusse. “See oli esimene päris “vau” hetk, olla poisikesena seal ja näha neid mängijaid, keda muidu telekast vaatasid. Jalgpallis olen neid hetki uuesti kogenud ja isegi grammi võrra ägedamalt – näiteks kunagine Eesti – Venemaa mäng oli kõige vingem emotsionaalne pauk,” rääkis mees.
Jalgpall tuli mürinal tema ellu alles 1997. aastal Tartu ülikooli astudes ning ise on ta jalgpalli mänginud 3.-4. liigas. “Aktiivseks koondise fänniks hakkasin ma nõks enne A Le Coq Arena perioodi, ehk 2000-ndate alguses, seega vanakooli Kadrioru meheks ma ennast ei pea.”
Averini sõnul oli tal aastatel 2006-2008 umbes 1,5-aastane isiklik “protestiperiood” Eesti Jalgpalli Liidu poliitika vastu, mil ta koondise kodumängudel ei käinud. Kui seda mitte arvestada, siis alates aastast 2001 on tal vahele jäänud vaid üksikud kodumängud. “Kui kodumäng on, siis vaatamata kohast, kus Eestis mängitakse, tuleb ennast ikka kohale vedada.”
“Võõrsil ma pole väga palju mängudel käinud, umbes kümnekonnal. Baltikum, Poola, Soome, Luksemburg, Slovakkia, Fääri Saared… Euroopast väljas pole käinud, see on päris kulukas. Meil on fännide seas selliseid heas mõttes hulle küll, kes käivad kõik need Mikroneesia saared ka läbi,” tunnustas ta kaasfänne.
…
Loe edasi: mai 2018 “Sportland Magazine”
Edasi pöördusin eksperdi poole ning palusin Tarmo Lehistel analüüsida MM-i alagruppe ning ennustada, kes mängijatest võiksid tõusta tänavuse suurturniiri staarideks. Ajaloolise tõe huvides võib mainida, et Lehiste ennustas maailmameistriks Argentinat.
Sel suvel koondub kogu spordimaailma tähelepanu Venemaale, kus 11 erinevas linnas peetakse järjekordne jalgpalli MM-finaalturniir. Tiitli nimel alustavad heitlust 32 riigi koondised ning võitja saab selgeks 15. juulil. Võtsime appi jalgpallieksperdi Tarmo Lehiste, et läbi käia turniiri eel suurimad favoriidid ning mängijad, kes võiksid Venemaal ennast superstaari staatusesse mängida.
Venemaa saab hakkama
Palju on MM-i eel tekitanud küsitavusi Venemaale korraldusõiguse andmine. Lehiste arvates see otseselt üllatav ei olnud: “Peame tagasi minema ajahetke, kus see otsus tehti. Siis ei olnud selliseid poliitilisi probleeme üleval nagu praegu. Venemaa on väga suur riik, kes on kindlasti võimeline turniiri hästi korraldama, kuna riigi toetus on olemas. Pigem, arvestades kõike kaasnevat, on Katarile finaalturniiri andmine see üllatav otsus.”
Murepilvi oli ka Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Brasiilias toimunud MM-finaalturniiride eel, kuid lõpuks said võistlused peetud ja maailmameister selgitatud. “Alati võib korralduses millegi üle viriseda, kuid FIFA ja kogu maailm pidid tõdema, et ei ole vaja nii väga karta, et kõik turniirid peaksid toimuma Euroopas või USA-s. Saadakse hakkama ka mujal ja täiesti heal tasemel. Olen suhteliselt kindel, et venelastel võtab kogu protsess aega ja on keeruline, aga lõpuks nad korraldavad turniiri korralikult ära,” usub jalgpalliekspert.
Venemaal toimuvat MM-i saadab ka poliitiline vari ning Lehiste arvates on see paratamatu: “Ega need teemad ära ei kao. Õnneks on spordi ja eriti jalgpalli puhul tavaliselt olnud positiivne see, et turniiri ajaks suudetakse poliitiline pool ikkagi kõrvale jätta ja võistlus toimub sportlikest põhimõtetest lähtuvalt. Tänapäeva maailmas on kindlasti hoopis olulisem küsimus terrorism, mis oli ka eelmise EM-finaalturniiri ajal suure tähelepanu all.”
Lehiste ise MM-il ametis ei ole ning saab turniiri nautida jalgpallisõbrana. Mees kinnitab, et kuna turniir tuuakse kodule nii lähedale, siis kasutab ta võimalust ja läheb mõnda mängu koha peale ka vaatama: “Kindel plaan on minna vaatama Peterburis toimuvat Argentina – Nigeeria matši. Ma ei ole kunagi Argentina koondist oma silmaga näinud ja saab kindlasti huvitav olema.”
…
Loe edasi: mai 2018 “Sportland Magazine”
Oa kolmandat kirjatükki ma tekstina siin ei presenteeri ning panen üksnes pildi. Tegemist oli väga lihtsa ja arusaadava rubriigiga, kui küsisin Eesti jalgpallikoondise peatreenerilt Martin Reimilt 10 küsimust ja tema vastas.
