Aprillis sain “Ajakirjast Sport” meeldiva ülesande kirjutada kaanelugu ERR-i ajakirjaniku Eeva Essega. Paljude kuulajate ja vaatajate lemmikuks olev neiu on tänu kolleegidele nakatunud tervisespordi pisikust ning näitab sellega väga positiivset eeskuju.
Huvitav oli ka see fakt, et kuigi töötasin pikalt ERR-i spordiportaalis, siis polnud seni õnnestunud käia Raadiomajas pärast selle renoveerimist. Nüüd sai see tehtud, kuna intervjuu toimus lausa Raadio 2 ühes stuudios. Huvitav oli ka intervjueerida inimest, kes igapäevaselt teistelt küsimusi küsib.
Eesti Rahvusringhäälingu kanalites järjest enam vaatajate ja kuulajate südameid võitnud 27-aastane ajakirjanik Eeva Esse on tubli harrastussportlane, kes tänavusel aastal otsustas enda jaoks nihutada piire. ETV ekraanidel saateid “Igaühe õigus” ja “Uudishimu tippkeskus” juhtinud ning Raadio 2 saates “Agenda” päevakajalisi teemasid kuulajateni vahendav naine on heaks eeskujuks, kuidas täita endale pandud kõrged eesmärgid, kuid teha seda mõistlikult ning tervist ohtu seadmata.
Erki Noole eeskuju innustas
Tartust pärit naise suhe sporti lapsepõlves oli küllaltki vastukäiv, kuna nooruses keelati tal terviseprobleemide tõttu arstide poolt igasugune sportimine ja isegi kehalise kasvatuse tunnis käimine ära. “Mulle endal oli aga seda indu nii palju, et tegin sellest hoolimata sporti ja käisin alates 10. eluaastast Anne ja Taivo Mägi juhendamisel kergejõustikus. Tegin 4-5 aastat isegi kuni kuus korda nädalas trenni ja seda päris heal tasemel. Pärast seda jäi sportimine minu jaoks pausile ning hakkasin ennast taas liigutama aastal 2012, kui tulin elama Tallinnasse.”
“Minu eeskujuks lapsepõlves oli Erki Nool. Tema konkreetselt oli see inimene, kes andis mulle oma olümpiavõiduga 2000. aastal motivatsiooni hakata kergejõustikuga tegelema. Ma olin kunagi isegi tema fännklubi liige,” meenutas ajakirjanikust harrastussportlane oma toonast lemmikut.
Hiljuti käis Esse Gruusias nautimas mäesuusamõnusid ning endalegi üllatuseks avastas ta ühel hetkel, et tänu igapäevasele füüsilisele koormusele olid kõik töö- ja muremõtted peast pühitud: “Sport annab mulle hea enesetunde ja võimaluse ennast välja elada. Ma tunnen tihti seda, et sportides saab võimaluse igapäevapingete eest põgeneda. Minu jaoks on ka tööpäeva järel rühmatrenni minek nagu meditatsioon, mis tõmbab mõistuse mõnusalt tühjaks.”
Suusad all, siht silme ees
Naise seni üks keerulisemaid spordikogemusi oli üks aastatetagune rulluisumaraton, kus ta läks paar kuud treeninuna heas usus võistlustele ning avastas karmi reaalsuse: “Nägin, et minusuguseid harrastajaid seal väga ei olnud. Läksin suure entusiasmi pealt, tavalised rulluisud jalas ja munakiiver peas. Stardis olid proffide kõrval keskealised mehed kolmerattaliste rulluiskudega, lycra kostüümid seljas. Need 42 kilomeetrit, mis ma seal üksinda vastutuules rühkisin, olid ikka väga rängad.”
…
Loe edasi aprill 2018 “Ajakiri Sport”