Suviseks hooajaks välja antud Sportland Magazine pakub lugemist paljudel erinevatel teemadel ning sain inagi oma käe ka seekordses ajakirjas külge panna, kui põhiosas ilmus minult kolm artiklit ja jalgpalli MM-i osas samuti kolm. Alustame põhiosast…

Esimesena leiab ajakirjast artikli ettevõtja ja joonistaja Karmo Ruusmaaga, kelle korvpalliteemalised illustratsioonid on kuulsust võitnud ka laias maailmas.

Korvpallisõbrad on kindlasti näinud meeleolukaid joonistusi ja karikatuure Eesti ja laia maailma korvpallistaaridest. Omapärase stiili ja hea huumoriga vürtsitatud piltide autoriks on eestlane Karmo Ruusmaa, kes on muuhulgas teinud tööd tuntud rahvusvahelistele firmadele, alustanud oma rõivabrändi, joonistanud USA räpistaaridele ja see kõik on tema sõnul alles algus.

Korvpall ja joonistamine käsikäes

“Niipalju, kui ma mäletan, siis meeldis mulle alati joonistada. Korvpallihuvi tuli umbes 6.-7. klassis. Mäletan, et kekaõps ütles, “hei sina paks poiss, davai korvi alla seisma!”. Keskkooli alguses sai korvpall päris põhiliseks tegevuseks, aga 12. klassi lõpuks oli selge, et kossus on konkurents sada korda kõvem kui joonistamises. Sealt sai see valik tehtud,” selgitas Ruusmaa tausta.

Ruusmaa töötas kunagi tollases Cityspordi poes, kui talle pakuti hoopis huvitavamat väljundit: “Olin poes töötanud vaevalt mõned kuud, kui sisse astusid härrased ühest reklaamiagentuurist ja kutsusid tööle disaineriks. Agentuuris ametis olles tundsin, et see on valdkond, mis mind huvitab.”

Edasi arenesid asjad kiiresti, kui Ruusmaa sattus Saksamaa brändi K1X huviorbiiti ning veetis mõned aastad tollele ettevõttele joonistada: “Seal olles tundsin, et tahaks just spordidisaini ja ketsindusega tegeleda. Kodumaale tagasi tulles alustasin GOONSi brändiga ja sealt on kõik järjest edasi arenenud.”

Ennast ühe ametinimetuse alla mees hetkel piiritleda ei oska ning küsimuse peale, kas ta on kunstnik, disainer või ettevõtja, pakub omapoolse variandi: “Sümbioos kõigist kolmest, sellist ühist nimetajat ma ei oskagi öelda.”

…

Loe edasi: mai 2018 “Sportland Magazine”

Teise artiklina kirjutasin seekordsesse “Sportland Magazine’i” artikli USA-s asuvast korvpalli Kuulsuste hallist. Eeltööd tehes tuli välja, et Eestis on terve hulk inimesi, kes seal ka isiklikult kohal on käinud.

Varsti juba 60 aastat on toimunud USA korvpallis traditsioon, kui igal aastal valitakse järjekordne lend inimesi korvpalli kuulsuste halli, mis ametlikult kannab nime Naismith Memorial Basketball Hall of Fame. James Naismithi nime ei kanna kuulsuste hall muidugi juhuslikult, sest tegemist on mehega, kes pani kirja esimesed korvpallireeglid ning kelle juhendamisel 1891. aastal Massachusettsi osariigis, Springfieldi linnas peeti ka esimene korvpallimäng.

Pühamu korvpalli sünnilinnas

Esmakordselt avati kuulsuste hall aastal 1959, kuid esialgu oli idee ellukutsujal Lee Williamsil suuri probleeme raha kogumisega, et asutusele piisavalt suured ruumid leida. Esimese päris oma hooneni jõuti lõpuks 1968. aastal, kui 17. veebruaril avati Springfieldis ametlikult uksed.

Aastakümnetega kasvas kuulsuste halli populaarsus ning 1985. aastal koliti uude, 11 miljonit dollarit maksnud, hoonesse Connecticuti jõe ääres. Koos sellega hakati esmakordselt kuulsuste halli lisama ka naisi. Modernse arhitektuuriga kaunis kohas asunud hoone osutus tänu korvpalli globaalsele arengule üle ootuste edukaks ning varsti tuli ette võtta järjekordne kolimine.

47 miljonit dollarit maksma läinud uus hoone oli igati moderne väljund kuulsuste hallile, kus lisaks muuseumi osale on erinevad restoranid, puhkealad, poed, suur konverentsisaal ning ka täismõõtmetega korvpalliväljak.

Kuna korvpalli populaarsus on levinud üle maailma ning turiste voorib kuulsuste halli paljudest riikidest, siis on asutus ehituse eel välja käidud külastajatenumbrid juba kuhjaga ületanud. Ainsaks tõrvatilgaks meepotis on see, et kuulsuste halli ja Springfieldi kesklinna vahelt läheb läbi USA üks tihedaima liiklusega maanteid Interstate 91 ning jalgsi pole võimalik seda teed ületada.

…

Loe edasi: mai 2018 “Sportland Magazine”

Kolmanda artiklina tegin huvitava loo Eesti ühe tippspordifotograafi Jaanus Reega, kes on autorallimaailmas tõusnud oma ampluaas üheks maailma parimaks. Selle loo valmimise tegi huvitavaks tõik, et Jaanusega tehtud intervjuu oli minu jaoks esimene metsas kõndimise ajal läbi viidud usutlus.

Jaanus Ree on üks nimekamaid Eesti elukutselisi fotograafe, kelle tööpõld on kogu maailm. Peamiselt spordifotograafina tegutsev eestlane on muuhulgas mitmendat hooaega jäädvustamas autoralli MM-sarja ning ralliga ning erinevate etappide toimumiskohtadega on tal tekkinud ka eriline emotsionaalne side.

Fotograafia juurde jõudis mees läbi spordi: “Tegelesin purjelauasõiduga ning sain vigastada. Soov oli võistlustel kohal olles kaaslaste sõitu lähemalt vaadata, kuna kaldalt midagi näha ei olnud. Sai võetud suvaline fotoaparaat ning mindud pressipaadis vee peale.”

Sealt edasi kulges karjäär suurte sammudega ning oma esimesed rallifotod tegi Ree 2010. aastal Rally Estonial ning esimene MM-etapp oli tema jaoks 2013. aastal Hispaanias, kus ta käis oma portfoolio tarbeks pilte tegemas. MM-karussellile hüppas ta 2014. aastal Sardiinia etapil ning tänavu alustas Ree juba viiendat aastat, kus ta teeb kogu MM-sarja fotograafina kaasa ning pilte teeb ta Red Bullile ja WRC enda promootorile.

Oma lemmiketappi kogenud rallifotograafil ei ole, kuna tema arvates on kõik sõidud erinevat moodi huvitavad. “Sardiinias on näiteks hea soe merevesi, päike, palju tolmu. Monte Carlo trumbiks on ralli ise, tänu mägede vahel looklevatele teedele. Rootsis näeb lumel väga suuri kiirusi. Mehhiko puhul ei saa üle ega ümber tänavatoidust. Korsikal on samuti mägede vahel väga huvitavad teed. Argentina steike ei saa kindlasti mainimata jätta ning muidugi kogu sealne kultuur ja sõbralikud inimesed tuleb ära märkida.”

Ralli ajal on Ree päevad täis pildistamist ning kohaliku melu nautimiseks aega eriti ei jää. Selle jaoks võtab ta võimalusel kohaga tutvumiseks lisapäevi.

Mahukas eeltöö

Fotograafina on Ree lemmikspordialadeks purjelaud ja autoralli: “Purjelaud seetõttu, et ma ise tegelesin selle alaga ning ralli sellepärast, et ta pakub nii palju erinevaid võimalusi pildistamiseks ja kunagi ei tule ideedest ja pildistamiskohtadest puudust.”

“Iga spordiala on huvitav pildistada ning keerulisemate alade puhul sa hakkad leidma olukordi, mida muidu ei leiaks. Tulevad uued mõtted ja need saab hiljem ka üle võtta mõne teise spordiala pildistamises.”

Tema sõnul pole ta seni heade mõtete genereerimisega jänni jäänud isegi siis, kui ilm ei soosi või lokatsioon on selline, kus juba korduvalt pildistatud: “Alati tulevad mingid mõtted. Isegi halva ilmaga on äge pilte teha!”

…

Loe edasi: mai 2018 “Sportland Magazine”