Oktoobri alguses ilmunud korvpalliajakirja “Basketball” tellimusel sain teha ühe väga põneva loo spordi vaimsest poolest, kui Eesti naistekoondise mental coachi ehk vaimsete oskuste treeneri Kristel Kiensiga sündis artikkel pealkirjaga “Naistekoondise mental coach Kristel Kiens – vaimsed oskused on nagu füüsilised võimed”.

Intervjuu Kristeliga kujunes väga pikaks ning rääkida oli veel mitme pika artikli jagu. Tundub, et Eestis räägitakse spordi vaimsest poolest liiga vähe ning siinkohal on meil tulevikus üks päris korralik tühimik täita.

Tähelepanelikumad korvpallisõbrad on märganud, et naiste koondise nimekirjas ning ka treeneripingil on viimasel ajal figureerinud Kristel Kiens, keda spordisõbrad mäletavad hoopis võrkpallurina. Uurime, mida tähendab 29-aastase naise nime taga kirjas olev ingliskeelne väljend “mental coach” ning kuidas Kiens oma teadmiste ja oskustega Eesti korvpalli üritab järgmisele tasemele aidata.

Vaimsete oskuste treener

Kristeli sporditee algas 3-aastaselt vanaema käekõrval staadionil, kus sai tehtud jooksmist, ronimist ja teisi väikesele lapsele jõukohaseid tegevusi. Treeningutega alustas ta umbes 7-aastaselt, kui sai proovitud iluvõimlemist ja tantsimist, tehtud kergejõustikku ning aasta aega sai mängitud ka korvpalli, kuid kõige kaugemale jõudis neiu võrkpallurina.

“Saavutussportlasena tegelesin võrkpalliga, kuid selle tee lõpust on nüüd möödas juba oma viis aastat ning praegu teen sporti iseenda jaoks,” sõnas Kiens ja lisas oma karjääri lõpetamise tagamaade kohta: “see oli teadlik otsus, kuna sain aru, et kahes suunas ei ole võimalik liikuda. Reaalselt asjadele peale vaadates oli lihtsam teha valik töö kasuks ning mul läks saavutusspordi lõpetamine sujuvalt.”

Eestis bakalaureusekraadi psühholoogias omandanud Kiens tegi otsuse oma edasise karjääri osas veel sportlastee ajal: “Läksin profivõrkpallurina Soome mängima ja hakkasin paralleelselt õppima ka Jyväskylä ülikoolis.” Pieksämäki Volley tiimis profina mänginud ja samal ajal kõrgkoolis tudeerinud neiu keha andis kiirelt märku, et kaks nii intensiivset asja kokku ei käi ning järjestikused vigastused tegid otsustamise lihtsaks – valituks osutusid spordipsühholoogia magistriõpingud.

Oma erialaga tegeleb Kiens väga laial tööpõllul, kui üheks töökohaks on neljandat aastat Audentese Spordigümnaasium. Lisaks on tal koos sama spordipsühholoogia magistriprogrammi lõpetanud kolleegiga ettevõte, mille alt tehakse koostööd erinevate alaliitude, võistkondade ning eraklientidega. Sügisest alustas Kiens ka doktoritöö kirjutamist, et panustada veidi ka oma eriala teaduslikku poolde.

Kui Audentese Spordigümnaasiumi veebilehel on meie loo peategelase nime taga ametinimetuseks spordipsühholoog, siis ise eelistab ta väljendit vaimsete oskuste treener. “Seda tahan rõhutada, kuna Eestis seostatakse psühholoogidega tihti seda, et peavad olema probleemid või ei saada endaga hakkama. Spordipsühholoogia on aga enamasti suunatud teadmiste ja oskuste arendamisele, mis alati ei tähenda, et peaks olema konkreetne mure või probleem.”

“Eestis on mentaliteet, et tuleb saada ise hakkama. Kelleltki abi või nõu küsimisel kiputakse seostama, et oled saamatu või pole piisavalt võimekas. Selle taha võib palju head koostööd ja arenguid kinni jääda. Tegelikult aitab abi küsimine ja teistega koostöö tegemine arengule kaasa,” lisas spordipsühholoog.

Loe edasi oktoober 2018 “Basketball”