Kuidas pildistada Raudmeest?
Augustikuu 19. päeval käisin Triathlon Estonia nimelisel võistlusel pildistamas oma hea sõbra Alari ponnistust läbida esmakordselt elus triatlon ning teha seda kohe täispikal distantsil ja saada raudmeheks.
Kui Alaril ootas ees 3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,2 km jooksu, siis minul oli plaanis kõik see pingutus võimalikult elutruult ja ägedalt pildile saada.
Kuna siinkohal on tegemist fotograafi kodulehega, siis kirjutan kogu päeva lahti enda vaatenurgast lähtudes.
Siia postitusse panin vaatamiseks vaid 35 pilti, mis on umbes neljandik, mis Alari lõpuks endale mälestuseks sai.
NB! Kõiki pilte saab suuremalt vaadata nende peale klõpsates.
Kell 6:00. Äratus. Kerge söök ning viimane varustuse ja asjade kontroll. Kuna ilmateade päevaks oli masendav, siis pakin kaasa varuriided ning vihmakeebi.
Kell 7:00. Alari jääb hiljaks ja korjab mind planeeritust veidi hiljem auto peale ning alustame sõitu Männiku karjääride poole.
Kell 7:18. Esimesed pildid. Alaril on kõrvalt vaadates kerge stardinärv sees, kuid kellel poleks, kui ees on ootamas 11 tundi sellist kannatust.
Kell 7:25. Algavad stardiks ettevalmistused. Esimesena läheb ratas vahetusalas paika. Mina vaatan kiirelt kogu stardiala üle ning üritan toimuvast ülevaadet saada.
Kell 7:42. Ajavõtukiip läheb jala külge. Käib üks üldine rabelemine ning kõik võistlejad on oma ettevalmistustega erinevas staadiumis.
Kell 7:44. Spetsiaalse määrdega tehakse kriitilised piirkonnad kokku, et kalipso ääred nahka ära ei hõõruks.
Kell 7:48. Tuletan Alarile meelde, et vaja lasta põse peale number teha. See oli üks piltidest, mis ma eelnevalt vaimusilmas olin juba ära teinud ning see hetk vajas vaid vormistamist. Eeltöö!
Kell 7:50. Kalipso läheb selga. Saan auväärse ülesande selja peal olev lukk kinni tõmmata.
Kell 7:59. Viimased hetked enne starti. Minu fotokaamera poolt pildile talletatud kellaaja järgi on see klõps tehtud täpselt 7:59.59 ehk siis üks sekund enne starti.
Kell 8:00. Start! Kaotan Alari stardisaginas täielikult silmist ja tema vetteminekust ja esimestest tõmmetest pilti ei saa.
Kell 8:10. Stardiala on rahulik. Võistlejad läbivad ujumisdistantsi esimest ringi ja kaldale jäänud pealtvaatajad ja korraldajad ajavad omavahel juttu. Umbes sel hetkel hakkab ka vihma sadama ning kõmbime rajale appi tulnud Aivariga autode juurde, et tuua vihmakeebid.
Kell 8:41. Pärast umbes veerandtunnist tihedat vihmasadu on kogu stardiala muutunud korralikuks porimülkaks ning Alari on alustanud teist ringi.
Kell 8:57. Autoportree kiivri abil. Vihm on õnneks järgi jäänud ning kiiremad ujujad on juba veest välja tulnud ja ratta selga jõudnud.
Kell 9:22. Alari teeb viimaseid tõmbeid. Mina loodan salamisi, et see kollase mütsiga tüüp teda kaldale tulles ei edestaks ja ma saaks korralikud pildid.
Kell 9:23. Õnneks tuleb Alari veest välja üksinda ja saan rahuldavad pildid tehtud. Näo järgi tundub tal olevat raske, aga jutu järgi on kõik väga hästi.
Kell 9:31. Vahetusalas Alari ei kiirusta ning pärast rattariiete selgapanekut tõmbab sisse ka ühe energiageeli. Loodus saab säästetud ja tühi tuub leiab koha minu vihmakeebi taskus.
Kell 9:32. Saan senise päeva parima pildi, kui taban heroilise hetke, kui Alari on läbimas vahetusala ja siirdumas 180 km pikkusele rattaringile.
Kell 9:40. Jalutan auto juurde ja löön masinale hääled sisse, et kiirelt kodus käia. Nimelt jäi hommikuses saginas maha vihmavari, millele nüüd otsustan järgi minna, kuna esimene padukas tekitas tunde, et viimaseks see täna ei jää.
Kell 10:17. Jõuan Kanamale, kus rattadistantsi rada teeb tagasipöörde. Pargin auto ära ja näen peaaegu koheselt Alarit mööda tuhisemas. Haaran kaamera ja jooksen üle Pärnu maantee, et tagasi sõitvast tulevasest raudmehest esimesed rattapildid kätte saada.
Kell 10:54. Teisel ringil plaanin proovida panningut ehk eesti keeles kaasavedamise tehnikat. Esimesel möödumisel ühtegi rahuldavat kaadrit ei saa, kuid pärast tagasipööret õnnestub täiesti korralik pilt kätte saada.
Kell 11:26. Kolmandaks ringiks otsustan minna Pärnu maanteed ületavale sillale. Just sel hetkel hakkab paduvihma sadama ning kõnnin oma räbala vihmavarjuga vaikselt sihtkoha poole. Naeratan külgneva mahasõidu ees turvavale neiule ning alustan mööda järsku tõusu sillale ronimist. Tänu vihmale näen kohe, et saab püüda mõnusa peegeldusega pilti ning jään Alarit ootama. Varsti on pilt käes ja süda rahul.
Kell 11:28. Saan ka silla peal sõitvast Alarist mõned kaadrid, kuid unustan täielikult eelnevalt plaanitud mõtte pildistada Alarit ka selja tagant, sõitmas uuele ringile. Ennast kirudes ronin taas sillalt alla.
Kell 11:58. Järgmisel ringil võtan eesmärgiks saada Alari pildile koos hoiatava märgiga “Tähelepanu! Jalgrattavõistlus.” Pärast seda istun autosse ja sõidan rattaraja teise otsa jootmispunkti. Teel möödun ka Alarist, kes peab silmnähtavalt vastutuulega võitlema ning seetõttu tõuseb puhkamiseks madalast asendist korduvalt välja.
Kell 12:15. Esimesel korral joogipunktis veel midagi erilist välja mõelda ei jõua ja Alari vuhiseb kiirelt mööda.
Kell 12:50. Sellel ringil mängib Alari mulle ootamatu vingerpussi, kui otsustab joogipunkti üldse mitte sisse keerata ja kihutab sõiduteel täiega minust mööda. Aivarilt kuulen, et kägaras rattasadulas olemine on mehe kõhu valutama pannud ja ei jook ega söök ei lähe enam sisse. Analüüsin Aivariga olukorda, sest rattasõidu lõpuni oli vaid kaks ringi ning tahan saada pildi nii joogipunktis (mis sel ringil Alari süül saamata jäi) kui ka teises tagasipöördepunktis. Aivar kinnitab, et Alari tuleb enne viimast ringi kindlasti joogipunkti, kuna teekonnal Keilasse ei taha ta janusse jääda.
Kell 13:30. Jalutan tagasipöörde poole ning sätin ennast ühe teeäärse piirde taha, kus otsustan ära kasutada piirdes olevat üliväikest pilu. Eelnevate võistlejate pildid pigem ebaõnnestuvad peamiselt sel põhjusel, et rattur sõidab minule liiga ligidalt läbi ja pilu jääb liiga väikseks. Otsustan riskida. Taaskord rikub ideaalse pildi ära Alari ise, kes on otsustanud just sel hetkel madalast asendist tõusta ja ja jooma hakata.
Kell 14:04. Jalutan viimaseks ringiks joogipunkti tagasi ja saan ka sealt soovitud pildid kätte.
Kell 14:45. 180 km rattasõitu saab läbi. Kangete jalgadega Alari lonkab koos rattaga vahetusalas ning läheb jooksuriideid selga panema.
Kell 14:55. Alles 10 minutit hiljem tuleb Alari vahetustelgist välja. Mees on üsnagi väsinud olemisega, kuid rahustav on see, et jooksu näol on tegemist tema trumpalaga ning rattasõidu lõpuga sai ilmselt 100% selgeks, et ta selle võistluse täna korraliku ajaga lõpuni tuleb.
Kell 15:20. Esimene jooksuring ehk umbkaudu 5 kilomeetrit läbitud ja kõige värskema olemisega Alari ei ole. Teen esimesed pildid ära ja lähen jooksurajaga tutvuma ja huvitavamaid fotokohti otsima.
Kell 15:50. Teisel ringil üritan ära kasutada vihmasadudest kogunenud lompide peegeldust ja teha natuke “kunsti”.
Kell 16:29. Järgmised kaks ringi veedan ägedas rohelises võsastikus, kus proovin esmalt ebaõnnestunult veidi lisavälguga midagi korda saata ning seejärel valin lihtsalt tee kõrval kraavis madala asendi ja panen ette lainurga.
Kell 16:46. Naasen võistluskeskusesse ning saan Alarilt jooksurajal esimesed emotsioonid. Tundub, et mees mõistab, et finiš on nii lähedal.
Kell 17:46. Tunnen isegi, et ülipikk päev on läbi saamas ja üritan ennast veel viimased korrad kokku võtta, et mõnda põnevat vaatenurka leida. Avastan tee äärest prügikasti ning üritan läbi kahe ava jooksjad kaadrisse saada. Halva nurga tõttu on tegemist üsnagi keerulise ülesandega.
Kell 17:55. Leian veel ühe asja, läbi mille pilti teha. Kaadris paremal pool olev naine valis täpselt “õige” hetke, et prügikasti kõrvale seisma tulla. Aga mis teha, ei lähe ju päris ära ka ajama.
Kell 18:13. Viimane ring on algamas! Enne viimast viite kilomeetrit sai veel viimased joogid sisse võetud, hapukurk peale ja minekut.
Kell 18:41. Finiš. Alari aeg 10:41.47 kahjuks pildile ei jäänud, kuna päike peegeldas kellalt liiga palju. Proovisin küll enne sõbra finišit nii ja naapidi, kuid head lahendust ei leidnud.
Kell 18:46. Sel korral veel pjedestaalile ei pääsenud, kuid vaatamata sellele on see puhkamiseks ideaalne koht.
Kell 18:49. Ka Alari üks konkurente Raio Piiroja jõuab finišisse ja mehed löövad üksteist tunnustades nukid kokku.
Kell 18:52. Tallinna TV ei lase Alaril veel väljateenitud puhkusele minna ning Maxim Tuul piinab teda kaamera ees küsimustega.
Kell 19:00. Minu viimane pilt sellest päevast. Pärast seda pakkisin kaamera ära ja aitasin külmavärinatega ja kangete jalgadega võitleval Alaril ratta ja muu varustuse autosse pakkida ja alustasime sõitu Tallinna poole.
Kõik fotod: Spordifotograaf Siim Semiskar
Kui Te soovite mõne enda spordipingutuse, olgu see siis täispikk triatlon, jooksumaraton või midagi veel ekstreemsemat, algusest lõpuni endale fotode kujul tulevikuks mälestuseks jätta, siis võtke kindlasti ühendust. Kontaktandmed leiate SIIT.