Mida tähele panna järelturult kasutatud tehnikat soetades?

Olen tänaseks päevaks fotograafiaga tegelenud umbes 12-13 aastat ning sellest ajast täpselt 10 aastat olen pildistanud erinevate peegelkaameratega. Kuna olen sellist tüüpi inimene, kes väga pika hambaga oma tehnikat vahetab, siis pole minu omandusest selle aja jooksul läbi käinud just liiga palju erinevaid kaamerakeresid ja objektiive. Aga usun, et umbes 20-25 erinevat ühikut on neid küll.

Kui mu vana mälu midagi päris ära ei unusta, siis sellest 25-st on minu kätte otse poest täiesti uutena jõudnud vaid kaks kaamerakere ning üks objektiiv. Kõik ülejäänud kaamerad ja objektiivid olen soetanud järelturult käest-kätte. Kui lisada siia veel ka teiste tehnikavidinate (välised kõvakettad, sülearvutid, arvutijupid jms.), siis olen enamus selle valdkonna asju soetanud kasutatuna ning hiljem samal viisil ka edasi müünud.

Enne, kui asun pealkirjas lubatud punktide juurde, mida kindlasti kasutatud fototehnikaga kaubeldes tuleks jälgida, panen kirja kasutatud fototehnika ostmise plussid ja miinused.

Plussid:

1. Hind. Ilmselt pole siin vaja pikalt peatuda.

2. Võimalus kaupa proovida. Näiteks objektiivi ostes lähed oma kaameraga kohale, keerad toru ette ja testid kohe kiirelt ära.

3. Laiem valik. Interneti kaudu välismaalt tellides saab ka kõige nõudlikum fotogurmaan soovitud kauba kasutatuna kätte, kuid vägagi lai valik teise ringi tehnikat ringleb ka meie väiksel Eesti turul.

Miinused:

1. Oht petta saada. Esimese asjana kardetakse seda, et vastaspool müüb sulle katkise või muul viisil ebakvaliteetse kauba.

2. Oht petta saada II. Teise asjana kardetakse komistada mõne suli otsa, kes tahab kaupa teha interneti vahendusel ja jätab vaatamata laekunud rahale lubatud eseme teile saatmata.

3. Oht röövitud saada. Täiesti reaalne hirm inimestel. Lähed oma 1000 eurot maksva kaamerakomplektiga heauskse müüjaga kohtuma, kuid tuled tagasi sinise silma ning ilma tehnika, rahakoti ja mobiiltelefonita.

-Käest-kätte müügitehingul võiks hoiduda pimedatest kõrvaltänavatest.

Ja nüüd siis viis olulist asja, mida jälgida kasutatud fototehnika ostmisel:

1. Tee selgeks, mida sa tahad.

Kuna järjest tuuakse turule uusi objektiive ning kaameraid ja nende nimed muutuvad järjest pikemaks ja keerulisemaks, siis kohati võib silme eest kirjuks lüüa küll. Seetõttu võiks endale selgeks teha, mida soovitakse osta. Kui variante on rohkem, siis tuleks koostada nimekiri endale sobivatest nimetustest ja seejärel minna müügikuulutusi uurima. Mina üritan ennast järelturul toimuvaga jooksvalt ka siis kursis hoida, kui otseselt midagi soetada ei plaani.

2. Selgita välja eseme turuhind.

Kui soovitud objektiiv või kaamera on populaarne ning müüjaid palju, siis saab üsna kiirelt üldisest turuhinnast aimu. Kui tegemist haruldasema toruga, siis peab selleks teisi teid kasutama. Üheks variandiks on uurida näiteks eBay’st, mis hinda laias maailmas selle objektiivi või vidina eest küsitakse. Teine variant on vaadata sama eseme poehinda. Poehinna järgi olen mina kirvemeetodil kasutanud sellist valemit, et järelturult uueväärse toru ostmisel võiks maksta maksimaalselt 70-75% letihinnast. Kui objektiiv on juba pikemalt kasutuses olnud, siis võiks see protsent jääda umbes 50% piirkonda.

3. Tee müüja kohta taustakontroll.

Olenemata kuulutuse avaldamise kohast on müüja kohta alati võimalik teha kasvõi kõige lihtsam taustauuring. Kui on olemas eesnimi ja telefon, siis juba see info võib päevavalgele tuua võimalikud mustad teod. Ükskõik, mis infokild müüja kohta käes on, siis laske see alati google’ist läbi. See võtab vähe aega, aga võib palju hilisemat jama ära hoida. Viimasel ajal meeldib mulle kõige rohkem Facebookis olevates fotograafide kommuunides osta-müüa, sest seal lihtsam inimese kohta veidi infot saada. Varjunimedega müüjatesse suhtun ma alati väga ettevaatlikult ning seni olen suutnud pahatahtlike kavatsustega tüüpe vältida.

4. Eelista käest-kätte tehingut.

Mina olen kõik oma ostutehingud teinud käest-kätte just sel põhjusel, et mitte hiljem olla üks nendest, kes on mõne järjekordse internetikelmi käest külma saanud. Käest-kätte tehingu puhul saab ostetava kauba kohapeal järgi proovida ning tõsisemad probleemid tuvastab kohe ära. Reeglina igasugu petturid ka väldivad käest-kätte äriajamist. Müünud olen ma mõned korrad ka interneti vahendusel ja pannud objektiivi pärast raha laekumist siis pakiga teele, osta julgeksin sellisel viisil ilmselt vaid tuttava inimese käest.

5. Vali turvaline koht.

Kui müüd mõnda kallist eset või lähed sularahaga ostma mõnda kallist eset, siis vali kokkusaamiseks kindlasti mõni rahvarohkem koht. See vähendab nende kurikaelte võimalusi, kellel polegi plaanis sulle fotokraami müüa vaid sind sularahast kiirelt vabastada.

Kokkuvõtteks. Mina omast kogemusest soovitan näiteks objektiivid soetada just pigem kasutatuna, sest need säilitavad heaperemeheliku kasutamise puhul aastakümneteks oma töövõime. Aegade jooksul väliseid kulumisjälgi muidugi tekib, kuid kuna minu jaoks on tegemist töövahendite mitte iluasjadega, siis kasutangi ostmisel iluvigu hinna madalamaks kauplemise argumendina. Kaamerakeredega on veidi teised lood, sest seal on rohkem kiiresti kuluvaid osi.

* Siin on välja toodud minu subjektiivne arvamus ning ma ei vastuta, kui kellelgi tekib neid punkte jälgides negatiivseid kogemusi. Igaüks peab oma otsused ise tegema ning nende eest ka vastutama.