Millised on viis kõige huvitavamat spordiala, mida pildistada?

Spordifotograafia suurim võlu minu jaoks on ennustamatus, mis spordiga kaasneb. Kõik kaamera ette jäävad tingimused on erinevad ning hetked ainulaadsed, tihti täis suurt emotsiooni. Olen kümme aastat püüdnud kõike seda piltidele jäädvustada ning selle ajaga on mul välja kujunenud eriline sümpaatia teatud spordialade vastu. Selles postituses panengi kirja enda jaoks viis kõige huvitavamat ala, kus ma naudin pildistamist ehk veidi enam kui mõnel teisel alal.

1. Korvpall

Kohe minu esimene valik näitab, et see pingerida ei saa olema muud kui kallutatud ja väga subjektiivne. Kuna olen ise suurema osa oma teadlikust elust korvpalliga tegelenud ja minu pildistamishuvi sai alguse just sellelt spordialalt, siis teeb korvpall mulle ka fotograafina kõige suuremat rõõmu. Mäng on emotsionaalne, kiire, jõuline ja pakub pidevalt erinevaid ja ainulaadseid olukordi. Spordisaalides on kohati küll nigelad valgusolud, kuid vähemalt on reeglina valgus ühtlane. Korvpalli puhul on ka tavaliselt võimalik minna mängule väga ligidale, mis avardab pildistamisvõimalusi märgatavalt.

2. Jalgpall

Sarnaselt korvpallile pakub ka jalgpall palju häid võitluslikke hetki ning kuhjaga emotsiooni. Kahjuks on minu jaoks Eestis jalgpalli pildistamisel kaks suurt miinust – üks on kliima ja teine on tühjad tribüünid. Staadionil pilti tehes on fotograaf täielikult ilmastiku meelevallas ning liiga tihti peab taluma sellest tulenevaid ebamugavusi. Kui näiteks külmale ilmale lisada veel ka väheste pealtvaatajate tõttu nigel fiiling, siis väga platsi äärele ei tõmba. Koondisemängud on aga tavaliselt väga nauditavad, kuna spordiala ise on väga fotogeeniline. Tähtsamatel mängudel on fotograafide liikumisvõimalused piiratud ning suur väljak nõuab ka pikemat teleobjektiivi, kuid need on ületatavad probleemid.

3. Kergejõustik

Olen kergejõustiku võlu enda jaoks järjest rohkem avastanud. Kuna korraga toimub staadionil tavaliselt mitmeid alasid, siis on see fotograafile üsna keeruline jälgida ning nõuab pidevat keskendumist ja analüüsimist, keda ja kus staadioni otsas parasjagu jahtida. Kuigi väljakualade puhul on tegemist sisuliselt ühesuguste liigutuste kordamisega, siis staadionile ligipääsu omades annab välja mõelda igasuguseid huvitavaid vaatenurki ning viljakas pinnas on loodud ka emotsioonide tekkeks.

4. Tennis

Tennis on siin listis hoopis teistel põhjustel kui teised neli spordiala. Nimelt, kui ma aastaid tagasi esimestel kordadel tennist pildistasin, siis talletus mu mälukaardile sadade kaupa sisuliselt samasuguseid kaadreid – eestkäelöök, tagantkäelöök ja serv. Tennises saab kohe selgeks, kui sul loomingulist mõtlemist pole – siis on huvitavaid pilte keeruline välja võluda. Seetõttu olen üritanud need vähesed korrad, kui tennist pildistama satun, teha iga kord enda jaoks vähemalt üks uus ja huvitav pilt.

5. Käsipall

Väga mehine ja jõuline ala, kus võib tabada suurepäraseid võitlushetki. Minu arvates on käsipall siin välja toodud viiest kõige rohkem selline spordiala, mille pildistamiseks peab veidi rohkem selle olemust mõistma ning mängust aru saama. Tunnen, et käsipalliplatsi ääres fotograafina järjest enam praktikat saades, lähevad ka pildid paremaks ja huvitavamaks.

Kokkuvõte

Nagu näha, siis olen fotograafina peamiselt ikkagi pallimängude austaja. Ilmselt on paljud minu eelistused välja kujunenud ka paratamatusest, et neid alasid on senise 10-aastase pildistamiskarjääri jooksul kõige rohkem jäädvustamas käidud.

On teatud alad, mis kindlasti omavad potentsiaali tõusta mu eelistustes top5 hulka, kui ma saaksin neid veidi rohkem pildistada. Näiteks võib tuua jäähoki, maadluse, triatloni, kahevõitlusalad, rägbi ja ameerika jalgpalli. Seega, paari aasta pärast võib see nimekiri minu jaoks välja näha hoopis teistsugune.

* Tegemist on subjektiivse hinnanguga, mis põhineb minu isiklikul kogemusel. See pole lõplik tõde ning see edetabel on minu jaoks ajas ka pidevalt muutunud.