Sel sügisel tegin kirjutajana debüüdi ka ajakirjas “Tennis”, kuhu kirjutasin loo legendaarsest Rootsi tennisistist loo pealkirjaga “Mats Wilander – Kõige igavam maailma esireket”.
Taustainfot kogudes hakkas mulle see mees järjest enam sümpatiseerima, kuna kui sind ikka nimetatakse maailma kõige igavamaks tennisistiks ning sa suudad selle üle ise nalja visata, siis pead üks ütlemata kõva vend olema.
Lõuna-Rootsis asuv veidi rohkem kui 66 000 elanikuga Växjö väikelinn on andnud maailma spordile mitmeid kõlavaid nimesid, alustades naiste mitmevõistlust valitsenud Carolina Klüftist, vormel-1 piloodist Stefan Johanssonist või Rootsi jalgpallikoondislastest Thomas Ravellist ja Joachim Björklundist. Maailma tennisekaardil on Narvast veidi suurem linnake aga tänu kahele mehele – paarismänguspetsialistile Jonas Björkmanile ning legendaarsele Mats Wilanderile.
Kolmest vennast noorimana ilmale tulnud Mats alustas tennisega isa töökohaks olnud tehase parkimisplatsidel. Väljaku jooned said isa poolt maha tõmmatud ning võrguks tõmmati püsti käepärast olnud võrkaia jupp. Poisina oli Wilander andekas ka Rootsi rahvusalal jäähokis, kuid toona tennisemaailma tipus olnud Björn Borg oli põhjuseks, miks meie loo peakangelane lõpuks tennisele pühendus.
Oma iidoliga sai Wilander kohe karjääri algusaegadel korra ka mängida, kui 1981. aasta septembris pidi ta Genfis vastu võtma 1:6, 1:6 kaotuse. “Borg oli minu jaoks toona kogu maailma suurim kangelane. Ma ei tahtnud jäljendada mitte niiväga tema lööke, kui käitumist platsil, head suhtumist ning valmidust teha rasket tööd. Matš temaga oli muidugi keeruline, kuid õnneks andis ta mulle mõlemas setis ühe võimaluse oma palling murda ning päris nulliga ma ei saanud,” kommenteeris rootslane aastaid hiljem intervjuus The Scotsmanile.
Tema nimi hakkaski tennisemaailmas levima 1981. aastal, kui Rootsi poisid tegid suure slämmi juunioride turniiridel peaaegu puhta töö: Jörgen Windahl võitis Austraalias, Wilander Prantsusmaa lahtistel ning Thomas Högstedt US Openil. Kui tema eakaaslastest kaasmaalased suures tennises läbimurret teha ei suutnud, siis Wilander šokeeris kogu maailma juba järgmisel aastal Pariisis, Roland Garros’ väljakutel.
Loe edasi sügis 2018 ajakirjast “Tennis”.