Mis objektiive ma enda kaamera ette igapäevaselt keeran?
Ilmselt paljud fotograafid saavad aeg-ajalt küsimusi, millist kaamerat võiks osta või milline objektiiv teeb kõige parema pildi. Ja ilmselt paljud küsijad pettuvad, sest ühest vastust on raske anda. Miks see iseenesest konkreetne ja lihtne küsimus fotograafidele nii palju probleeme tekitab? Kohe selgitan.
Kui fotograafiahuviline jõuab nii kaugele, et plaanib telefonist või lihtsamast kompaktkaamerast sammu edasi teha, siis esimese asjana tuleks endale kindlaks teha see, mida peamiselt tahetakse pildistama hakata. Tehnika, mis sobib ideaalselt maastikufotode tegemiseks, pole kõige parem valik spordisaali ning tehnika, mida kasutavad linnufotograafid, pole esimene valik seltskonnapiltnike fotokotti.
Erinevustest rääkides, pean ma siinkohal silmas pigem objektiive mitte niiväga kaamerakeresid. Kuigi ka kaamerakered erinevad omaduste poolest kohati päris palju, siis pean siiski tunduvalt olulisemaks just objektiivide valikul teha õiged otsused ja teha sinna suuremad investeeringud.
Mis on Spordifotograaf Siim Semiskar oma fotokotti hankinud?
Kuna olen enamasti tegev spordifotograafias, siis on minu tehnika just sellele eesmärgile mõeldes kokku pandud. Pikka aega oli fotograafia minu jaoks vaid hobi ning seetõttu üritasin valida parima hinna-kvaliteedi suhtega objektiive ning sama joont olen jätkanud tänaseni.
Üsna oma peegelkaamerakarjääri alguses sai mulle selgeks, et pimedates spordisaalides läheb vähegi rahuldavate piltide saamiseks tarvis keskmisest paremaid ja valgusjõulisemaid objektiive. Alates sellest hetkest olen läinud seda teed, et enamik minu objektiividest on fikseeritud fookuskaugusega ehk inglise keeles prime’id.
Põhimõtteliselt olen katnud fookuskaugused alates 10 mm kuni 200 mm ära kuue objektiiviga, millest neli on fixid. Panen siinkohal kirja kõik hetkel minu fotokotis leiduvad objektiivid ning nende plussid ja miinused, mis kasutamise käigus on välja tulnud.
* Kuna kaamerakeredeks on mul poolkaadrid 7d ja 7d II, siis tegeliku fookuskauguse saamiseks tuleb EF objektiivide puhul numbrid läbi korrutada 1,6-ga.
Canon EF-S 10-18mm f/4.5-5.6 IS STM – Ülilainurk, mis on suutnud mind äärmiselt positiivselt üllatada, kuna tegemist on vägagi odava objektiiviga. Plussideks on antud hinna kohta väga hea pildikvaliteet ning korralik autofookuse täpsus. Miinustena võib välja tuua veidi nigela ehituskvaliteedi, väikese ava ning autofookuse aegluse. Plaanin lähitulevikus ka siia vahemikku ühe fixi soetada, kuid pole veel enda jaoks sobivat leidnud. Ülilainurka kasutan spordi pildistamisel järjest rohkem, sest pakub huvitavat vaheldust.
Eeldatav hind: Järelturult peaks 150 euroga kätte saama.
Canon EF 17-40mm f/4L USM – Ilmselt üks odavamaid L klassi (L ehk luksus :)) lainurki, mis millegi erilisega ei vapusta, kuid teeb oma töö korralikult ära ja on oma hinda väärt. Plussiks on korralik pildikvaliteet heade valgustingimuste puhul (väga hea teravus alates avast f/5,6), suurepärane ehituskvaliteet ja täpne autofookus. Peamiseks puudujäägiks minu jaoks on autofookuse aeglus, mis ei võimalda seda toru spordi pildistamisel sisuliselt kasutada. Pimedate spordisaalide puhul ei vea f/4 ka hästi välja. See on objektiiv, mis igapäevaselt seisab riiulis, kuid mida kasutan reisidel ning ürituste pildistamisel, kui kasutan lisavälku.
Eeldatav hind: Kasutatud objektiivide puhul olen näinud müügikuulutusi hinnavahemikus 400-500 eurot.
Canon EF 28mm f/1.8 USM – Mõnus väike toru, mis on ideaalne tiimipiltide jaoks. Täiesti lahtise avaga pildistades on pildikvaliteet nigel, kuid alates f/2,8 juba päris hea ja f/5,6 suurepärane. Meeskonnapiltide puhul, kus nagunii peab suurema teravussügavuse saavutamiseks ava veidi kinni keerama, sobib see objektiiv ideaalselt, kuna on piisavalt lai, et ka kitsamates tingimustes kogu meeskond kaadrisse saada, kuid piisavalt kitsas, et ei tekiks äärtes moonutusi. Plussideks on hea pildikvaliteet alates avast f/4, kompaktsus, hea koostekvaliteet ja üsnagi soodne hind. Miinuseks on see, et autofookus pole samal tasemel kui näiteks sarnase hinnaklassiga 85 mm objektiivil.
Eeldatav hind: Järelturul liigub vähe, aga olen näinud kuulutusi hinnaga 350 eurot.
Canon EF 85mm f/1.8 USM – Selle objektiivi kiituseks piisab vaid mainida, et soetasin selle kunagi krooni ajal koos oma esimese peegelkaameraga. Ehk siis see Canoni toode on läbi teinud minu kogu senise arengukõvera. Olen selle toruga korvpallisaalides teinud kümneid tuhandeid pilte ning kuigi turul on parema joonisega 85 mm objektiive, siis minu jaoks on tegemist kõige parema hinna/kvaliteedi suhtega objektiiviga. Kuna aastatega on kaamerakered läinud järjest paremaks ning ISO-t annab juba tõsta päris suurte numbriteni, siis hoian selle objektiivi ava f/2,5 peal ning pildikvaliteet on väga hea. Varasematel aegadel olen pildistanud ka suuremate avadega (ka f/1,8 ja f/2) ning siis oli tulemus veidi kehvem. Ainsa miinusena olen täheldanud seda, et aeg-ajalt pimedamates oludes kipub kaugematele objektidele fokusseerimisel autofookus uitama minema.
Eeldatav hind: 300 euroga võib kasutatuna kätte saada.
Canon EF 135mm f/2L USM – Ilmselgelt minu fotokoti juveel. Hellitavalt on hakatud seda objektiivi nimetama “Lord of the red rings”, mis peaks vihjama, et tegemist on ühe parima L seeria objektiiviga (punane triip tühistab Canonil L seeriat). Tegemist on ideaalse spordiobjektiiviga – terav juba kõige lahtisemast avast (f/2) alates, ülikiire autofookusega, mõnusalt kompaktne ja kerge. Sobib hästi ka portreeobjektiiviks, kuna paneb objekti ilusa bokeh abil pildilt lausa välja hüppama. Ainus miinus on see, et fikseeritud fookuskaugus seab selle objektiivi kasutamisele omad piirangud ja ma ei saa seda suurepärast pildikvaliteeti igas olukorras nautida.
Eeldatav hind: Olen näinud kuulutusi, kus küsitakse 800 eurot.
Canon EF 200mm f/2.8L II USM – Näeb välja täpselt samasugune, kui eelpool kirjeldatud 135 mm f/2 toru, kuid on veidi pikem. Pildikvaliteedilt on kriipsu võrra oma “väiksemast vennast” kehvem, kuid juba kõige suurema avaga f/2,8 teeb väga häid pilte. Mina kasutan seda viimasel ajal üksnes jalgpallimängudel ja korteriaknast oravaid pildistades. Kõikidel muudel juhtudel eelistan minna mõned sammud ligemale ja kasutada 135 mm objektiivi. Jalgpalli pildistades küsitakse mult tihti, mis objektiiv see on, sest tavaliselt pressifotograafid kasutavad pikemaid teleobjektiive, mis kordades suuremad ja raskemad. Poolkaadri crop-faktoriga korrutades annab see mulle korralikud 300 mm, mis jalgpallil katab peaaegu pool väljakut ära.
Eeldatav hind: Pole järelturul liikumas näinud, kuid puusalt tulistades võiks hind olla 600 euro kandis.
See kirjutis põhineb täielikult minu enda arvamusel ning pole mõeldud reklaamtekstina. Ma ei kutsu kedagi üles ühtegi neist objektiividest ostma ega vastuta, kui teie kogemus siinmainitud fototehnikaga ei kattu minu kirjutatuga.