“Ajakiri Sport” oktoobri numbrisse kirjutades sain enda jaoks kirja ühe järjekordse kogemus, kui kajastatud spordialade nimistusse saan nüüd lisada mõttespordi. Intervjueerisin neljakordset mõttespordi maailmameistrit Andres Kuuske, kes selgitas mulle spordiala olemust ning lahkas enda senist karjääri.
Artikli nimeks sai “Mõttespordis tagab edukuse uudishimu” ning loodetavasti on seda lugeda sama põnev, kui minul oli intervjuud teha ning teksti kokku kirjutada.
Augustis Londonis toimunud rahvusvahelisel Mõttespordi Olümpiaadil Pentamindi maailmameistrivõistlustel osales Eestist kuueliikmeline koondis, kus eestlased saavutasid koguni kaks medalit. Kuldmedali võitis Ankush Khandelwal 504,84, hõbemedali Martin Hõbemägi 483,58 ja pronksi Andres Kuusk 482,84 punktiga.
Eelpool välja toodud katke on pärit augusti lõpus välja saadetud pressiteatest, mis tavapärasele spordisõbrale tõenäoliselt midagi ei ütle. Kuna tublide eestlaste edu laias maailmas ei tohi võtta iseenesestmõistetavana, siis paotame veidi valgust mõttespordi põnevasse maailma, abiliseks tänavusel MM-il pronksmedali teeninud varasem neljakordne maailmameister Andres Kuusk.
Ala tipp saab kokku MM-il
Mõttespordiks võib Kuuse sõnul pidada kõiki võistlusmomendiga mänge, kus parim selgitatakse ajutöö tulemusena. Spordiala ametlik nimi on aga mõttespordi viievõistlus ning kõige kõrgem tase on igal aastal peetavad maailmameistrivõistlused: “Turniir kestab 10 päeva, võisteldakse 12 tundi päevas ning kokku peetakse 70-80 turniiri, kuid igal võistlejal läheb lõpuks arvesse viis parimat tulemust.”
Mängude valik MM-il on ajas ka muutunud ning eristatakse “kallemaid” ja “odavamaid” alasid, mis annavad vastavalt rohkem või vähem punkte. “Näiteks male annab suuremal hulgal punkte kui mõni vähemtähtsam mäng. Ühel päeval jõuab mängida kaks kuni kolm ala. Kuna korraga toimub viis erinevat mängu, siis jagunevad võistlejad nende alade vahel ära. Kõige populaarsemad alad tõmbavad enda juurde 50-60 mängijat, väiksemad osalejate arvud jäävad sinna kümne ligi,” selgitab Eesti üks parimaid mõttesportlasi.
“Iga osaleja valib selle 10 päeva jooksul need mängud, kus ta tahab osaleda ning teatud valemi alusel annab iga turniir punktiskoori. Tulemused pannakse tabelisse ning viis parimat läheb igal võistlejal kirja üldarvestusse, mille põhjal selgitatakse võitjad.”
Eestist on võimalik MM-ile pääseda läbi katsevõistluste, kus tänavu osales umbes 60 inimest, kellest kuus parimat moodustasid augustis Londonis peetud maailmameistrivõistlustel meie koondise. “Inimesi, kes erinevaid mõttespordi mänge mängivad on küll ja veel, kuid päris viievõistlust harrastavad ja võistlemas käivad 200-400 inimest,” toob Kuusk välja ala kandepinna Eestis.
Mitmevõistluses on põhirõhk mängudel, mis nõuavad oskusi, kuid kavas on ka alad, kus on sees teatav õnnefaktor. “Minu lemmikud on just mängud, kus õnnefaktorit pole, näiteks klassikalised male ja kabe või modernsed abstraktsed strateegiamängud nagu Trench või Lines of Action, mis ilmselt tavainimesele on üsnagi tundmatud,” toob Kuusk välja oma lemmikud.
Loe edasi oktoober 2018 “Ajakiri Sport”