Puhkusereisile vaid ülilainurgaga – jah või ei?
Käisin tänavuse septembri lõpus reisil Hispaanias, Kataloonias. Kuna reisisime käsipagasiga, siis otsustasin katsetamise mõttes kaasa võtta oma tavapärase reisiobjektiivi Canon EF 17-40mm f/4 asemel hoopis ülilainurga Canon EF-S 10-18mm f/4.5-5.6 IS STM. Kui hästi järelturult 130 euroga hangitud objektiiv hakkama sai, loe juuresolevast loost.
Esmalt veidi taustast. Kuna pildistan poolkaadriga (Canon 7d), siis tavapärane reisiobjektiiv 17-40 mm on kõige kitsamas vahemikus tegelikult siis 27 mm. Mõtlesin kaua, kas minna täisriskile ja võtta seekord kaasa vaid objektiiv, mis kõige laiemalt andis välja 18 mm.
Kui tavapäraselt mööduvad meie pere soojamaareisid üsnagi tavapäraselt, siis nagu kiuste tekkis sel korral mitu olukorda, kus oleks tahtnud kasutada kogu oma fotokoti sisu. Kuna sattusime Katalooniasse täpselt sealse iseseisvusreferendumi eel ja ajal, siis jäid mitmed head kaadrid piiratud fookuskauguse tõttu erinevatel meeleavaldustel tegemata.
Eraldi galeriid Kataloonia referendumi sündmustest saab vaadata SIIT.
Teise suursündmusena, mille otsa pooljuhuslikult komistasime, oli Barcelona Ironmani triatlon. Ka selle ürituse jaoks oli ülilainurk üsnagi kesine lahendus.
Toon siinkohal välja nädalasel reisil tehtud tähelepanekud nii sellise ülilaia vahemiku kohta kui ka konkreetse Canoni objektiivi kohta.
Plussid
* Kaal – selle plussi mõistmiseks ei pidanud isegi kodust lahkuma ning see oli ka otsuse peamiseks ajendiks. Kaamera oli koos objektiiviga mõnusalt kerge ja lihtne käsitseda.
* Pildikvaliteet – konkreetne Canoni 10-18 mm lainurk ei väsi mind üllatamast oma pildikvaliteedi poolest. Sellise hinna eest on tegemist suurepärase toruga.
* Moonutus – nii lai nurk nagu 10 mm annab lähedalt pildistatud objektidele mõnusa moonutuse, mis hästi kasutades võivad pakkuda huvitavaid pilte.
* Selfid – selgus, et väike kaal ja lai nurk teevad sellest suurepärase objektiivi, millega peegelkaameraga selfisid teha. Kahekesi reisil olles oli see meeldiv avastus ning nii palju ühispilte kui nüüd polnud ma varem koos abikaasaga kunagi ühel reisil teinud.
* Turvalisus – kuna käisin reisil oma vana kaamera ja kõige odavama objektiiviga, siis oli mu meel tavapärasest rahulikum. Julgesin kaamera ka kahtlasemates kantides julgelt välja võtta ning polnud probleemi tehnikat ka hotellituppa üksi jätta.
Miinused
* Värvid – selle objektiivi suurim miinus minu jaoks ongi see, et värvid pole kallimate Canoni torudega võrreldavad. Kui Canoni headel objektiividel on värvid mõnusalt kirkad ja kuidagi hüppavad lausa pildilt välja, siis 10-18 mm toru värvid jäävad veidi tuhmiks ning siin ei aita oluliselt ka järeltöötlus.
* Üksikud äpardused autofookusega – objektiivi pikemal kasutamisel tuli välja, et kohati ei suuda see korrektselt fookust leida. Tihti ei saa sellest esimese hooga otse kaamerast pilti vaadates arugi, kuid arvutist on viga selgelt märgatav.
* Piirangud – sellise vahemiku puhul on loomulik, et tegemata jäävad pildid, mis nõuavad pikemat fookuskaugust, kuid ise rahustan ennast sellega, et kõiki pilte maailmas ei jõua nagunii kunagi teha.
* Moonutus – ehitiste pildistamisel on visuaalne moonutus kohati nuhtluseks ning ei aita ka arvutis pildi õigemaks venitamine. Inimesi pildistades peab jälgima, et mõni kehaosa fotol ebanormaalseid mõõtmeid ei võtaks.
Kokkuvõtteks
Kui mitte arvestada mõnda erakorralist olukorda, siis ei pidanud reisil Canoni 10-18 mm lainurgas pettuma. Oma töö tegi ta kenasti ära ning tulevikuks on ilusast reisist mälestused talletatud. Aga… järgmisel korral võtan siiski taas kaasa oma 17-40 mm objektiivi, kuigi see on umbes poole raskem ja suurem. Peamiseks kaalukeeleks on ülilainurga kehvemad värvid ja ja visuaalne moonutus, mis pigem reisil olles töötas miinusena.
* Miks ma kirjutan mingitest suvalistest vanadest Canoni objektiividest ja ei maini mingeid ägedaid uusi torusid? Loe SIIT ja ilmselt saad aimu.