Tänavuse korvpallihooaja alguses tuli uudis, et Eesti koondise ääremängija Tanel Kurbas liitub Poola kõrgliigaklubiga GTK Gliwice. Eestlase sisseelamist uude klubisse segas koondiseaken ning ka meeskonna sees oli mitmeid probleeme ja Kurbas ei saanud kuidagi oma mängu Gliwice eest käima.
Kui ajakiri Basketball palus mul Kurbasega loo teha, siis oli ette teada, et tuleb pigem arutada teemadel, miks ei ole läinud nii nagu mängija ja klubi ise ilmselt hooaja alguses lootsid. Intervjuud tehes oli Kurbas aus ja avameelne ning rääkis klubis valitsevad probleemid lahti.
Lõpuks, artikli ilmumise hetkeks, oli Kurbase ja Gliwice meeskonna koostöö juba lõppenud ning seega jäi see lugu rohkem järelvaateks meie mehe paarikuulisele seiklusele Poolas.
Sel suvel ühe Eesti korvpallikoondislasena klubi vahetanud 30-aastane ääremängija Tanel Kurbas oli juunis Poola kõrgliigaklubiga GTK Gliwice lepingut sõlmides väga rahul, et saab jätkata karjääri suures liigas, kus mängimas 16 võistkonda. Nüüd, kui Poola liigas on hooaeg täie hooga käima läinud, on eestlasel tekkinud tema jaoks ootamatud probleemid – trenni tehakse vähe ja tiimil puudub konkreetne mängujoonis.
Varasemalt mõlemas Eesti tippklubis BC Kalev/Cramos ja Tartu Ülikoolis mänginud ning välismaal Rootsi ja Slovakkia kõrgliigadest kogemusi omav Kurbas rääkis novembri alguses intervjuus ajakirjale Basketball: “Mängulises mõttes midagi väga head pole. Trennidest umbes tund aega mängime ja üsna raske on seal löögile pääseda. Saan üldse heal juhul 5-6 mängulist viset sooritada ja sellega on trenni mänguosa läbi. Seetõttu ongi keeruline, kuna pole võimalik isegi usaldust välja teenida.”
Kurbase vastu mängib ka see nõue, et Poola liigas peab igal hetkel väljakul olema kaks poolakat ning parimad kohalikud mehed on just tema positsioonidel. “See võtab mänguaega kõvasti vähemaks, sest pikkade osakonnas ja tagaliinis on ameeriklased ning kuskil peavad poolakad ka mänguaega saama,” selgitab Poola liigas seni keskmiselt alla 10 minuti platsil viibinud ääremängija ning tunnistab, et ega ta oma mängustiililt meeskonna praegusesse joonisesse eriti hästi ei sobi ka.
Eestlased, kes on internetiavarustest otsepildi üles leidnud ja mõnda Gliwice mängu vaadanud, on tõenäoliselt märganud, kuidas pall eestlaseni üldse ei jõua ja ameeriklastest tagamehed lahendavad olukordi ise või mängivad kokku vaid korvialuste pikkadega. “Ka positsioonidel 2-3 mängivad poolakad on trennides kohati ikka päris närvi läinud, et pall ei liigu. Treener nagu ütleb, et proovime meeskondlikult mängida, aga tulemust pole ei rünnakul ega kaitses. Kohati on selline tunne, et oleksime tulnud eile kokku ja hakanud harjutama.”
Kurbas tunnistab, et tagaliini mehitavatele ameeriklastele Myles Mackile ja Riley Lachance’ile meeldib peale visata, kuid samas on mehed individuaalselt ka head: “Tagamehed on hea käega ja viskavad ja tsenter Damonte Dodd on selline, kellele mängitakse palju palli alla. Kahed ja kolmed on need, kes ootavad nurgas, aga pall sinna ei jõua. Praegu panevad tagamehed päris palju viskeid sisse ka ning otseselt ei saa kedagi hukka mõista. Lihtsalt on selline hooaeg minu jaoks, kus tuleb vähemaga leppida.”
Kui mängudes suudaks Kurbas väheste pallipuudetega veel leppida, siis tema jaoks on harjumatu see, et Gliwice meeskonnas tehakse trenni vaid kord päevas. “Nii vähe trenni ma vist polegi kunagi teinud. Ma ei oskagi öelda miks see nii on, sest ega mänge meil väga palju pole. Äkki siin tehaksegi nii või on treener selline, kes väga ei taha trenne teha.”
Loe edasi detsember 2018 “Basketball”