Triatloni võistluste korraldamine on üks hoomamatult suur ettevõtmine ning sain asjast veidi rohkem aimu, kui tegin huvitava loo kogenud Jüri Hiiemäega, kelle ülesandeks on korraldada ala ujumisvõistluste turvalisus. Kuidas algab trassi ja turvameeskondade planeerimine ning kuidas kõik asjad lõpuks võistluspäeval klikivad, saab lugeda ajakirjast “Sport”.
Suured triatlonivõistlused on väga korraldusmahukad ettevõtmised, kus oma valdkonda hästi tundvaid eksperte on vaja vabatahtlikena kaasata nii ujumistrassile, rattarajale kui ka jooksuetapile. Paljude Eesti triatlonide ujumisosa on olnud väga hästi turvatud, kuna vägesid juhatab suurte kogemustega Jüri Hiiemäe.
Neljast sajani
Elus palju teha jõudnud Hiiemäe töötab igapäevaselt Tamrex Ohutuse OÜ-s tuleohutusspetsialistina, kuid alustas oma karjääri hoopiski loomaarstina. Kui kolhoosikord lagunes ja arenguvõimalused ammendusid, siis läks mees päästjaks ning oli aastaid Paide Päästekomando pealik. Vetelpäästega on mees vabatahtlikuna tegelenud alates keskkooliajast ehk üle 40 aasta. Huvitava faktina on ta sügaval veneajal tulnud Paide võistkonna koosseisus kutsealavõistlustel ka Eesti meistriks.
Pea kümme aastat on Hiiemäe korraldanud vägesid peamiselt TriSmile triatloniklubi korraldatavatel triatlonivõistlustel vetelpäästetiimi pealiku ja vastutajana. “Esimene triatlon, mida olin Paide tehisjärvel turvamas, toimus 1989. aastal, kui triatlon alles hakkas meil ilmet võtma. Olin seal Paides rannavetelpäästja ning ühel nädalavahetusel, kui korraldati võistlus, olin lihtsalt olemas. Osales umbes 12-15 sportlast. TriSmile triatloniklubi kutsus mind Pühajärvele aastaid hiljem – 2010.” meenutab Hiiemäe.
Kogenud mehe sõnul oli tema esimesel Pühajärve aastal ujumisvõistlust turvamas vist neli vabatahtlikku, kuid nüüd peetud Ironman Tallinn täispikal triatlonil oli tema tiim juba peaaegu sajaliikmeline.
Ettevalmistus ja distsipliin
Ühe triatlonivõistluse ettevalmistus algab võtmeisikutele kalenderplaani ja ajakava teatavaks
tegemisega ning vetelpäästjate tegevusjuhise koostamisega. Kui vajalik info olemas, asub ta koostama rajakaarti koos evakuatsioonipunktidega. Google Mapsi abil tehakse raja skeem – pannakse paika
pöördepoide asukohad, mõõdetakse nende vahemaad ja ujumisraja kogupikkus. Võistluste peakorraldaja poolt kinnitatud rada märgistatakse vee peal koordinaatide järgi ja GPS seadme abil. Mida lühem rada, seda täpsem peab see töö olema.“Seejärel paneme paika, kui palju vajame päästjaid ja ma koostan kalenderplaani, mida hakatakse täitma infoga, kes mis päeval tulla saab. Näiteks järgmise aasta võistluse plaani ma hakkangi nüüd juba kokku panema,” räägib vetelpäästejuht, et organiseerimine käib väga pikalt ette ja lisab: “mul on kontaktisikud, kellega suhtlen, sest kõigi saja inimesega ma kahjuks isiklikult rääkida ei jõua.”
“Tegemist on asjatundjatega päästevaldkonnast, merepäästest, ujumis-, süsta- ja surfiklubidest. Nemad levitavad oma sõpruskonnas infot ja kutsuvad inimesi appi. Sel aastal oli Tallinna Ironmanil vetelpäästesse panustada soovijate vahendajaks ka SCULT Estonia. Sealt kaudu sain mitu head uut kontakti. Siinkohal peab iga meeskonnaga liituda soovija olema väga enesekriitiline, kuna me ei taha ujumisrajal hakata päästma päästjat. Meeskonnaga liitujal on keskmisest parem ujumisoskus, ta saab vee peal hakkama ka teisi aidates, tunneb esmaabivõtteid, on distsiplineeritud ja tunneb kella,” toob Hiiemäe välja olulised omadused, mida ta oma meeskonnaliikmetelt ootab.
Õhtul enne võistlust toimub meeskonna briifing, kus räägitakse üle tähtsamad põhitõed, paigutatakse päästjad rajale ning tehakse kiire küsimuste-vastuste voor. “Tallinna Ironmani hommikul, kui me poole kuue paiku rajale läksime, siis oli kõigil teada oma täpne asukoht ja tegevus ujumistrassil ning polnud mingit aja raiskamist enam pisiasjadele. Et raja läbimise kontrollaeg oli 2.20, siis pidid päästjad vee peal olema vähemalt kolm pool kuni neli tundi. Kogu see aeg tuleb päästjatel olla ülimalt tähelepanelik, et sadade ujujate hulgast leida abivajaja. Otsitakse neid, kes eristuvad massist – käsi püsti, ei liigu edasi, on püstises asendis, hüüab, köhib-läkastab.”
Loe edasi november 2018 “Ajakiri Sport”